Week 6- Palju reisimist

Kuus nädal, tegelikkuses 10nes.

Sain endale America’s Got Talenti pileti ja ei saanud päris täpselt aru, kes näen und või ongi nii. Kõlab ju nagu muinasjutt, aga ei. Mulle päriselt ka saadeti email, kus oli kaasas minu e-pilet showle! Mind tabas “Oh, wow” emotsioon. Järgmine päev oli minul treeningpäev, kuid Idaho osariigis. Seal käimiseks arvestasime kolm päeva, millest kaks kulus edasi-tagasi sõitmiseks. Hiljem sain Annikalt kõne, et läheksin Idahost edasi hoopis Missourisse, kus oleksid mul kõrval ka sõbrad. Ma ei tahtnud alguses üldse minna, sest mina ja California. Sügaval südamepõhjas aga tundsin suurt tänutunnet, just nagu seda sammu mul ongi vaja praegu astuda.

Kuna lahkusin Californiast jäädavalt, toimetasin hommikul raamatud laost ära ning panin need kompanii poole uuesti teele. Samuti korralik pakkimine.

Sõitsin sel päeval umbes 6 tundi- California, Arizona ja Nevada, peatudes Las Vegases 5ks tunniks, et jõudu ja und koguda, järgmisel päeval ootas ees veel umbes 7h sõitu. Jõudes 11ks Vegasesse läksin koheselt magama, sest uuesti alustasin sõitu kell 4 hommikul. Tuledes Las Vegas on ikka vägev! Ja mina veel arvasin, et New Yorkis olev Times Square on ere koht! Polnud isegi poolt seda, mis on Las Vegas. Minu teekond jätkus Nevadast läbi Utah ja Idaho, kus mul õnnestus koos Šarunasega (Bookman Leedust) koos töötada. Väga äge päev oli, täis õppimist, nalja ja päikest. Olin meeletult rahul, et sain just Šarunast päev otsa jälgida ning kogu see reis Idahosse oli igatpidi tasuv. Õhtu lõpus istusin taas autorooli. Nüüd oli jäänud 18+h sõitu. Teekond Idaho-> Wyoming (0 levi terves states) -> Nebraska (kus oli meeletu äikesetorm ja vihm) -> Iowa -> kuni lõpuks Missouri. Veetsin veel ühe öö Missouris Kansas Citys, sest kell oli juba väga öö ning mina tohutult väsinud, et need viimased 2,5h sõites vastu pidada. Jätsin need paar tundi sõitu sellepärast hommikusse. Jõudes oma Springfieldi host pere juurde, käisin pesus, panin töö riided selga, rääkisin host emaga paar sōna juttu ning sain juba kohe koputama asuda. Laupäeval oli esimene terve päev Missouris koputades.

teinekord lähme

jätsin ka host perega hüvasti 😦

Pühapäev oli üpris emotsionaalne, sest olin nüüd Sanderi orgis, orgis kus oli ka üks minu parimaid sõbrannasid. Ootasin väga meie mõlema reaktsiooni, kui me nüüd kohe kohtume, sest ega ma enda tulekust ja reisidest polnud kedagi teavitanud, ei lasknud ka Sanderil seda teha. Kui me Greetega lõpuks nägime, nutsime mōlemad! 🙂 Ta oli aimanud, et ma tulen, ärge küsige kuidas. Käisime orgiga sel pühapäeval Sanderi host perega järvel paadiga sõitmas ning paljud meist proovisid esimest korda ka veesuuska.

Advertisements

Week 5- Üllatus Texasest

Üks minu raskemaid nädalaid üldse, ei vaidle üldse vastu ja ei ole see muru nii roheline midagi igal pool mujal, pigem tuleb see ise roheliseks kasta!

Minu selle nädala lahedaim pere on teie ees! Nad küll ei ostnud, kuid ma ei saanud lahkuda ilma pilti tegemata. Mina kui suur fashioni ja moe fänn. See pere oli @FearofGod firma omanikud. Peamiselt riietavad nad Kanye Westi, ema mainis, et Kim Kardashian on tõeline “asshole”😆 Pere tegi ka näiteks Justin Bieberi Purpose world touri kõik viis kostüümi, mis ta laval kandis. Ema rääkis, kuidas ülemine korrus on jalanõusid täis, iga paar umbes $5000.

Veel üllatas mind ema Rhada! Rhadaga istusin maha 2018 aastal Texases, Roanokes. Ta oli nii lähedal ostmisele, talle nii meeldisid meie raamatud, kuid siis ta arvas, et peab ikkagi mehega enne läbirääkimisi pidama. Hiljem tuli mees koju ja küsis, miks Rhada siis ei ostnud??? Terve aasta Rhada süda valutas ja nähes minu Facebookis kõiki teisi emasid, kes ostavad, tema ikkagi tahab ka! Leppisimegi Facebooki kaudu omale videokõne aja ning nüüd on ka ema Rhadal Texases kõik meie ägedad raamatud olemas! 🙂

Sain ühel hommikul väga ägeda järgmise üllatuse osaliseks, aitäh perekond Albi, kes mulle küpsiseid saatis 🙂

Selline näeb välja minu kodu peegel, kust igal hommikul motivatsiooni laeng tuleb

Pühapäeval käisin Dolby Teatris, teatris, kus toimuvad maailma ühed suurimad üritused. Oskarid, America’s Got Talent, X-Factorid ja palju muud. Kõndisime mööda samu punaseid vaipu, mida kõnnivad kuulsused, kui on oma auhinnad kätte saanud. Tahtsin väga lavale pääseda, kuid samal ajal oli seal ehitus pooleli, kus pandigi püsti lava America’s Got Talenti jaoks, mille võtted pidid algama juba paari nädala pärast. Giid rääkis veel, kuidas neil on igal aastal Oskaritel 5000 pudelit šampanjat ning kuidas ukse taga on ootamas umbes 250 inimest, juhul kui keegi kuulsus soovib korraks saalist lahkuda, et tualetti minna või peab ta hoopis lavale minema, siis inimesed ukse taga lähevad saali ning täidavad nende koha, et televaatajatele jääks alati mulje saalitäis rahvast.

päris Oskar kaalub umbes 4kg, paljud, kes auhinna vastu võtavad ei oska sellist raskust oodata ning on olnud mitmeid juhtumeid, kus kallid auhinnad pääsevad üle andmisel napist kukkumisest

Ning lõpuks jalutasin mööda ka Rodeo Drivest, kõige kallimast tänavast LAs. Firmapoed ja ferraarid siin seal. Ei julgenudki ühtegi poodi päriselt sisse astuda, sest kõik olid turvamehi täis ning minul polnud kavaski oma rahakotti seal kandis avada.

Ōhtul kolisin uue pere juurde. Sara ja AJ Twiss koos lastega olid mind juba niinii kaua oodanud, host õde ja vend olid mulle toa väga kenasti üles seadnud, ukse minu nimega sildistanud, kommikausi voodile asetanud ning õde oli toonud kõik oma lemmikumad padjad mulle kasutada! Nunnud! Ja ma olen niii tänulik!

Week 4- Särav kohtumine Superstaariga

Hei hei!

Aeg lendab, samuti on suvelõpp olnud alati see kiireim aeg, seega on jäänud blogi täitmine natuke tahaplaanile. Proovin nüüd meenutades asjad tagant järele ikkagi kirja saada. Ja juba 8 nädalat on möödas! Millest 4 olen veetnud Californias.

Nädala alguses käisime läbi politsei jaoskonnast, et neile öelda, et hakkame seal ümbruskonnas tööle ning siis pildid teha. Kohtasime kapten Mike’i, kes oli meist väga põnevil ning postitas meist ka Facebooki, et inimesi teavitada ja et meid hästi koheldaks! Pärast seda olime kui kohalikud kuulsused!

D79B5261-511B-44DC-B70E-37909D17313A.jpeg

Kogusin sellel nädalal oma esimese California valge veini! Kuna töötan piirkonnas, mis on kasvatustega ümbritsetud, siis too kingitus tuli kui pere tagataskust. Õhtul tõi host ema mulle veel pokaali, isegi kui mainisin, et hoian seda suvelõpuks

59EF642C-CF5C-4720-AA16-EAF37516F89F

Ma ei olnud juba kaua üht pere kodus tabanud, kui siis äkki nägin neid aias tegutsemas ja peatasin kiirelt auto, et ligi astuda. Ema Amber tuli minuga kohe rääkima, et neil ei ole praegu üldse raha mitte millegi jaoks ja ta ei saa minult mitte midagi osta, sest tema on peres hetkel ainus, kes töötab. Amberi mehel oli kuu aega tagasi olnud suur auto õnnetus ja on kuus kuud kõigest eemal. Kui abikaasa siis minut aega hiljem nurga tagant nähtavale ilmus, sain aru, et asi on tõsine. Isa põhimõtteliselt roomas koos abistava tooliga, üks jalg nagu lihtsalt rippus küljes. Ema mainis, et ta ei ole võimeline 6 kuud kõndima, paju murdusid selgroos ja muudes organites. Ja nad on väga õnnelikud, et pereisa ellu jäi!

2:20, isa sõitis valges truckis, mis sõitis tolle auto ees, millele hall truck tagant otsa põrutas. Tulemusena sai autos olnud noor ema paugu pealt surma, kellest jäi maha neli last ning valge truck selle auto ees lendas kiirteelt välja vastu maja seina, seda näitab juba järgmine video.

1:15 on näha videos pere, keda kohtasin.

 

Käisin veel Marti followmas. Autos kohtasin tema toredat sõpra Juani, kes talle vahel nalju räägib ja motivatsiooni jagab! 😀

AA59A3E8-ADC1-482E-BA87-EA718759B8F1

Pühapäeval käisin LAd taaskord avastamas. Käisin külastamas kõikide tantsijate lemmikpaika Millennium Dance Complexi, see on koht, kus kõik maailma tantsijad tahaksid ühel päeval olla. Maailma kuulsaim tantsustuudio, koos kuulsaimate koreograafidega.

Seejärel käisin Kerttuga Cheesecake factorys! Kerttu on meie Possible baasi endine bookgirl, kes müüs kokku 6 aastat, nüüd täidab Kerttu oma unistusi saada näitlejaks siin samas Hollywoodis 🙂 Kerttu on tõeline motivaator ja superstaar! Tema positiivsus on imetlusväärne! Olen väga tänulik, et sain Kerttuga jutustada ja lahedaid lugusid ning nõuandeid kuulata.

D61B56F3-FA1C-4238-82CA-2772F863EA23.jpeg

62FA4EBC-B3CA-4516-AA2F-9ABBF9879C72

Jalutasin veel pärast kiirelt ka taas Walk of Famelt läbi, et veel viimased tuntumad nimed üles leida

Week 3- Palju ägedaid inimesi!

Väga äge (tegelikult juba) seitsmes nädal!!! Ainult viis veel! Aeg lendab ikka liiga kiiresti..

Sain esmaspäeval oma raamatud lõpuks kätte!! Nüüd ja edasipidi saan peredele raamatud kohe kätte anda. Olin seda päeva juba nii kaua oodanud!

See oli ühtlasi ka minu selle suve üks edukamaid päevi!

Olin ühe piirkonnaga juba lõpuni jõudnud, kõik majad teada ja ustele mitu korda koputamas käidud. Teel uude piirkonda sõitsin just mainitud lâbi töötatud piirkonnast mööda ning silma jäi uks, kus olin vähemalt kolm korda koputamas käinud, autod ja kogu seis sama. Miski nagu kripeldas, tahtsin sellele majale veel ühe võimaluse anda. Seekord avas ema ukse! Jäin emale oma entusiasmi ja naeratusega silma ning ta kutsus mind tuppa! Mul õnnestus veel tabada kogu pere kodus! Kutsusin ka isa ja kõik lapsed laua ümber kuulama. Perre on oodata oktoobris ka seitsmendat liiget 🙂 Kohtumine oli äge! See oli minu selle suve esimene BAGi klient! See tähendab, et nad ostsid kõik suured kui ka väikesed raamatud! Isa oli nii müüdud, et soovis absoluutselt kõike, mis mul on. Üks tema põhjuseid, mis ta rääkis- tema koolitee ei läinud nii nagu ta oleks soovinud, seega soovib ta oma käimata tee ja unistused täide viia laste peal. Väga armas! Ja mina olin nende maja suhtes juba põhimõtteliselt alla andnud?!?!?!

Seejärel üks Mehhiko pere. Lapsed teevad peale kooli 6 tundi kodutööd! Lisaks aitab vanem tütar veel nõbusid, kes elavad kõrvalmajas. Neil oli väga hädasti vaja midagi, mis aitaks neil aega kokku hoida!

Lõpetasin sellel päeval töö umbes 10:11pm jess jess

Nüüd on nunnumeeter põhjas! Istusin maha ema Nataliega, kes töötab lastehoius, ta otsustas ka oma tütrele midagi hariduslikku koju muretseda, see väike oli armas kogu aja mu kõrval!!!

Veel istusin maha ema Monicaga! Temaga mul pilti ei ole, sest pean tema juurde veel tagasi minema, kui abikaasa ka kodus on. Aga ta jäi mulle nii meelde! Nii meelde, et ta väärib mainimist ka siin blogis. Nii siiras, armas ja tore noor ema!

Järgmine äge ema on Hinano! Ta on kurt, seepärast oli meil just värskelt keskkooli lõpetanud tütar Serefina kõrval meid aitamas ja kogu juttu tõlkimas 🙂 Ka väga meeldejäävad ja siirad inimesed!

Nüüd jällegi üks minu lemmikuid emasid!! Tema on Kayla! Nii nooruslik, energiat täis ja positiivse suhtumisega. Ta oli nii meeletult tänulik, et ma tema uksele koputasin 🙂 Kandsin muide sel päeval pony sockse ka 😉

Vahepeale üks naljakas lugu ka! Püüdsime kinni garaazis juttu ajavad ema ja isa, kes lubasid siis meid ka enda kõrvale sinna istuma raamatuid näitma. Isa oli ilmselt veidi ainete mõju all 😀 Kui ma kokkuvõtvalt veel üht lisa osa näitasin esseede kirjutamise kohta, siis ütles isa üllatavalt: “Nad õpetavad ikka veel Christopher Colombuse kohta või? Mina ei taha seda raamatut!” 😀 ning kõndis siis rahulikult tuppa. Emale aga väga meeldis kõik ja ütles, et me isa tähele ei paneks.

Ja veel niisama ilusaid peresid:

Pühapäeval sõitsime Los Angelesse!!! Minu unistus. Saime ka minu endise klassivennaga keskkoolist kokku, kes nüüd on siia muusikat õppima tulnud. Natuke veider ka. Pole kolm ja enam aastat Eestis üksteist näinud ja siis Malibus kokkusaamine töötab välja!😀 Käisimegi Malibus ning hiljem Walk Of Famel jalutamas. Nii imeline! Ei tahtnud üldse ära tulla. Natuke lolli tunne oli ka, sest kõndides Walk Of Famel ei tundnud ma põhimõtteliselt mitte kedagi, ainult paar tuttavat nime! Lemmikud jäid veel üles leidmata, seega järgmine pühapäev sõidame taas tähekesi otsima ja suurlinna avastama!

See nädal oli ühtlasi ka “koogiga näkku” nädal, mille ma esimest korda kolme suve peale võitsin! 😀 Võitis siis see, kes see nädal rohkem peredega maas istus!

Seal tähel seisab kunagi nimi “Rozell” 😀

Week 2- Tühjad rehvid

POOL SUVEST ON LÄBI?! JÄLLE?!

Nädal algas väga huvitavalt! Nimelt võttis minuga ühendust üks äge ema Sara Twiss. Ta nägi palju vaeva, et minu kontaktid saada ning mind Facebookist üles leida. Ta kirjutas mulle, et keegi olevat postitanud minust Facebooki kommuuni, et olen sealses piirkonnas liikvel. Mainiti ka seda, et ma olen eestlasest vahetusõpilane. See on ka põhjus, miks Sara niii väga otsis mind, käis isegi 30-40min autoga ringi sõitmas, et mind leida. Lõpuks kohtas ta kedagi, kellel oli minu business card, mille majadesse jätan. Sara kirjutas mulle, et ta tahaks väga väga meiega kohtuda, sest talle niii meeldib Eesti! Ta käis ka just Euroopas ning kaks nädalat veetis Eestis, tagasi ühendriikidesse jõudis alles mõned päevad tagasi. See oli temale juba kolmas kord Eestit külastada. Ta rääkis, kuidas ta alati Euroopasse tulles esimesena Eesti valib! Sara on ise ka ajaloo õpetaja põhikoolis. Meile see mõte kohtumisest väga meeldis 🙂

Järgmisel hommikul, teisipäeval, läksimegi esimese asjana Sara juurde, esiteks eesmärgiga, et ta meist midagi kena kommuuni postitaks, mida ta teha lubas ning elas ta Enrico müügialas, seega sai Enrico teha ka müügitsükklit, ikkagi ju õpetaja ja kahe lapse ema?! Sara postitas meist väga ägeda jutu kõigile lugemiseks, mille peale reageeriti väga meeldivalt. Sara kutsus meid siis ka pühapäeval enda juurde grillima! Oleme väga põnevil! Ta oskab isegi väiksemaid lauseid eesti keeles öelda ning on alati avatud uutele eestlastest sõpradele!

Kolmapäeval vahetasin müügipiirkonda. Nüüd olen töötamas oma kodulinnas, Wildomaris, kus meil on ka AirBnB. Juba esimesel päeval sain maha istuda teise omanimelise sõbrantsiga, Katherinega 🙂 See väike poiss läks nii äksi täis, et ei tahtnud mind kuidagi minema lasta. Ainult kallistas ja musitas 🙂 Raamatutest oli ta ka väga põnevil!!

Seejärel kohtasin ma oma bookfieldi ajaloo kõige ägedamat ema! Enrico töötas minuga sel päeval koos ning mainis, et kui kõik emad oleksid sellised, siis ta teeks seda tööd elu lõpuni. Tundsin ise samamoodi 😀 42- aastane ema Chealsea nägi nii nooruslik välja ning hingelt oli ta samuti meie vanune, lahe! Tegi ise nalja, naeris meiega kaasa ja kogu kohtumine oli otsast lõpuni 11/10. Ka tema kutsus meid ühel õhtul õhtusöögile, et meid veel näha! 😍

Siin linnas on mul võimalik praktiseerida taaskord oma hispaania keelt. Istusin maha ema Mariaga, kes ei rääkinud väga sõnagi inglise keelt. Ta töötab kohalikus McDondaldsis ning võtab inglise keele kursuseid oma tütre algkoolis. Ta ostis ka kuhja raamatuid, sest nooremal tütrel on lugemine väga suureks probleemiks.

Seejärel kohtasin ema Rebeccat, kes saab minu bookfieldi ajaloo “kõige ägedam ema” tiitli tubli teise koha! Powerful woman!

Ja järgmine äge ema! Kokkuvõttes nad ikka onju kõik ägedad?! Jessica ütles mulle juba uksel, et ma olevat päris julge, sest keegi kunagi ei astu nende eramaale. See, et ma juba värava julgesin avada on suur samm! Võtsin seda kui komplimenti 😀 Tema teisse klassi minev tütar ei oska veel lugeda! Seda oli väga võõras vaadata, sest pigem kohtan siin peresid, kus juba kolme aastased loevad mulle! Tundsin ennast nii hästi neid aidates!

See aasta on juba siiani olnud, kõige õpetlikum, kõige kogemusterohkem, nii palju seiklusi. Reede õhtul pärast tööpäeva hakkasin Enricole järele sõitma, et teda koju tuua. Jõudsin oma kodust umbes 3min kaugusele, kui äkki oli miski teepeal ja mina järsku teeääres, vasakpoolsed mõlemad rehvid täiesti tühjad! Ehmusin korraks väga väga ära, sest väljas oli kottpime! Ning järgmine tänavavalgusti oli umbes 100m kaugusel. Nägin siis, et 50m minust eespool on samamoodi kaks autot tee ääres, ohutuled sisse lülitatud. Jooksin kohe autost välja, sain aru, et minul kummid läksid, polnud kahtluski, kuid tundsin huvi, mis neil juhtunud oli. Üks mees käis taskulambiga seal edasi-tagasi. Samuti oli seal noor naine, kelle auto esimesena tee äärde pargitud oli. Naine rääkis, kuidas ees sõitvast truckist visati rehv välja tee peale (ma ise ei oska seda selgitada, sest mina seda pealt ei näinud) seejärel olevat trucki ja selle naise auto vahel sõitnud auto saanud väikse müksu katusele. See naine oli esimene, kes sellest rehvist siis tee peal üle sõitis ning tema vasakpoolne esimene autorehv purunes. Oli paus, kuni tuli mees, kes sõitis samuti sellele kummile otsa, temal läksid mõlemad vasakpoolsed kummid + eesmine pamper. Seejärel oli minu kord 😀 Olin kolmas, kes sellele samale kummile otsa sõitis ning täpset sama lugu- mõlemad vasakpoolsed rehvid puruks. Jätsin ka siis auto sinna tee äärde ja hakkasin koheselt selle mehega jutustama, sest ilmselgelt ei tea ma autodest mitte midagi. Proovisime pilte teha tee peal vedelevast kummist ning hoidsime piisavalt kaugele, kui uued autod tulid, et juhul kui nemad otsa põrutavad, ei saa meie millegiga pihta. Liigutada me ise teepeal midagi ei saanud, sest pidime ootama highway patroli. Umbes 10min hiljem tuli taskulambiga uus liige, mehhiklasest murelik meesterahvas, kes küsis “kas teie ka nägite seda kummi” 😀 Mul oli selleks hetkeks juba nii naljakas, et mõttes küsisin vastu “Oi, sa ei näinudki?”😀 Tema oli siis neljas, kes otsa sõitis! Ning tegelikult lõpuks olid meid kokku suisa 5, kuid viimane auto pööras just oma kodu väravasse, ei olnud vaja tänavale seisma jääda. Midagi erilist edasi ei saanudki. Tegime pildid, tōstsin oma auto tühjaks, sest sellega teekonda jätkata polnud võimalik. Väga sõbralik patrulliliige pakkus end mind saatma kuniks ma auto kõrvaltänavasse sõidutan. Tänasin siis hoolega seda meest, kes enne mind tee äärde oli jäänud ning tema naist, sest tänu neile jõudsin ma õhtul ikkagi oma koju. Jagasin neile veel Eesti maiustusigi, hea et neid see aasta hoolega kaasa varusin!

Meeskond!😀

Õhtul koju tulles sain sellise üllatuse osaliseks! Aitäh, Annika! Paremat paki kohaletoimetamise aega nagu ei oleks osanudki soovida 😀🎉

Laupäeva hommikul palusin host emalt autot, et vähemalt Enrico tööle ära viia. Ise hakkasin toimetama rendifirmaga ning kindlustusega. Olin telefoni otsas 45min ootel! Nende 50min on meie 3-4-5h.. just nii kaua läks aega, et keegi kohale jõuaks ja saaks minu auto välja vahetada. Tegelikult mitte välja vahetada, kuid ära toimetada. Lõpuks sain tööle minna oma hosti ema autoga, mida ta mulle laenas, sest kõik rental kohad olid selleks ajaks juba kinni.

Pühapäeval käisin ma esimese asjana rentalifirmas, et omale uus auto saada. Kõige väiksem mudel, mis mul varasemalt oli, nende kohas olid kõik autod välja renditud, seega öeldi mulle, et mulle antakse suurem auto, midagi juurde selle eest tasuma ei pea. Noorem teenindaja ütles mulle võtmeid üle andes: “You’re like a soccer mom now!” 😀

Saime kenasti seejärel sõitu alustada taaskord Palm Springsi, kus teise organisatsiooniga kokku saime. Õhtuks olime oodatud Sara juurde grillima! Milline õhtu! Nii palju häid lugusid, meeldiv seltskond ning võrratu söök! Tuleb välja, et meed inimesed on rohkem Eestis ringi reisinud, kui mina ise! Päris tõsiselt!

Week 1- Kogesime maavärinat

See koht on imeline!

Esimesel päeval seadsime endid sisse, tegime vajalikud toimetused, käisime poes. Kuna reisimuudatused tulid meile endile ka kiiresti, siis vahetuspere meil saabudes kohe varrukast võtta polnud. Olime endale valinud esimeseks nädalaks AirBnb. Armas ja lahke vanaema Lisa hoolitseb meie eest väga! Küsib alati, kas kõik on ikka hästi ja ega me midagi juhuslikult ei vaja. Meie kasutuses on ka kogu aed, kus on suur bassein, samuti on seal ringi seiklemas aafrika kilpkonnad, suured ja väikesed. Nüüd saadi 2 kana ka, Lisa on väga vaimustuses. Pakkus, et me võime nendega pilti teha, kui meil soovi 😀 Samuti käis ta juba kaks tundi hiljem mune otsimas 😀. Põnevust meie juures jagub!

Saime juba laupäeval esimesed koputused ka teha. Terve see nädal oli ainult sehkendamine ja liikumine ühest kohast teise, nüüd vaja schedule ja töörütm tagasi saada!

Pühapäeval käisime San Diegos! NII ILUS! Saan täiesti aru, miks kõik pered siin ütlevad, et seda linna tuleb kindlasti külastada, kui juba siin oled! Mäed ja rannad ja palmid ja veel palju palju muud ilusat ja ägedat, mida nautida. Külastasime samuti üht populaarsemat randa. Suutsin ennast täielikult ära põletada vaid paari tunniga! Järgmisel päeval bookbagi väga selga võtta ei saanudki.

Kogu tööala on nii teistsugune. See on kõik kõrge sissetulekuga, kuid nii erinev turfist, mida Texases töötasin, samuti on inimesed nii omamoodi. Majad on ikkagi suursugused, võimsad, näevad kallid välja, ilmselt on ka. Kui võtta arvesse inimesi, kes siin elavad, siis pole ka imestada! Istustin maha ühe ema Taryniga, kes ei ostnud raamatuid, sest tuli eelmisel päeval just Disneylandist. Lisasime siis teineteist Facebookis sõbraks ja läksime mõlemad oma teed. Nüüd, nädal aega hiljem, näen Facebookis, et nad käisid jälle Disneylandis 😀 Samuti rääkisin emaga ukse peal juttu, kui naaber üle tee hakkas väga kõvasti oma kodus rääkima. Ilmselt rõdul, või olidki tal aknad kõik avatud, kuid terve tänav kuulis! Ema, kellega ukse peal rääkisin, ütles, et ma tähele ei paneks, nad on YouTube‘i staarid ja nad filmivad jälle. Ja nad teevad seda for a living! Kolmandaks istusin maha ema Nicole’ga, kelle abikaasa on privaatlennukite piloot, sõidutab inimesi nagu Justin Bieber, Kylie Jenner ja Kim Kardashian, vähemalt need nimed luges ema mulle ette. Kas mul mitte pole maailma ägedaim töö kohates nii erinevaid ja põnevaid inimesi?

ema Nicole!

Disneyland ümber nurga!!

Mul õnnestus ka esimest korda sel suvel jälgima minna. Käisin ühel päeval siis koos Mardiga tööl ja sain palju õppida. Töötasime samuti kõrbeala, 45 kraadises kuumuses. Järgmisteks päevadeks, pered juba hoiatasid, lubas üle 50ne! Minu tööala jääb siiski normaalsuse piiridesse, 35+ iga päev.

Teekond jälgima minnes kulges läbi mägede ja pidevalt olid kõrvad lukus. AGA NII ILUS!

Pidasime ka neljandat juulit!! 🙂

Neljapäeval oli Califormias, Ridgecrestis maavärin, 6.4 magnituudiga, mis loeti üle 20 aasta suurimaks. See on meist umbes 260km kaugusel. Reede hommikul küsis teenindaja meie käest, kas me ikka tundsime ka värinat. Mul on õrna maavärina kogemine oma kogemuste listis, mida tahan elus läbi elada, olin väga kurb vastates “ei”. Reede, 07/05/2019, see unistus täitus! Kell oli umbes 8:40pm, kui m parkisin oma auto tee äärde, et koputama minna. Vaatasin oma ipadi ning tunnen äkki, kuidas auto ebaloomulikult rapub. Alguses mõtlesin, et keegi tuttav kõndis mööda ja tahtis nalja teha autot raputades. Kedagi väljas ei olnud ja see kõikumine oli liiga ebanormaalne, nägin veel, kuidas vastasmaja garaaz avatud oli ning tuli seal mängima hakkas. Alles siis mul köitis, siis tuli meelde, et eile oli ju üle 20 aasta suurim värin, see peab siis see sama praegu ka olema! Olen alati kogeda tahtnud, kuid kui hetk käes on, siis on süda ikka saapasääres küll! Ma ei julgenud midagi teha ja mõtlesin isegi, et hakkan nutma, sest see oli nii hirmus 😀 See kestis umbes 15 sekundit. Nüüd on see kogemus käes ja enam kunagi ei taha 😀

Teisel pühapäeval sõitsime Palm Springsi, mis on ka olnud pikka aega minu unistuste koht külastada. Saime seal kokku teise siin töötava organisatsiooniga. Käisime basseinides ja kohalikku toitu nautimas. Palm Springs asub keset kõrbe, ja seal on väga, väga, väga kuum! Õhtul nautisime Lisa ja tema mehega basseini ning mullivanni oma koduaias!

Pidime pizza kohas kohtuma. Me ei teadnud, et poiste auto juba kohal ja nemad ei teadnud, et meie juba jõudsime. Nii istusime ja ootasime igaüks oma autos kuni kuulsin ühtäkki….

Äge nädal ja ägedad inimesed! Uueks nädalaks alati valmis ja minu järgmised seiklused ilmuvad blogisse juba järgmisel nädalal! ☀️

Minu mõte Californiast

Los Angelesest mööda kiirteed lõuna poole sõites, mõtlesin igasuguseid huvitavaid, kuid mitte uusi mõtteid. Mõned tunded siin elus sa lihtsalt tunned, et on need õiged, teate ju küll. Ma olen sellest väga palju rääkinud oma sõpradele, perele, kui väga ma tahan minna Californiasse ja täpsemini LA piirkonda. See on olnud minu kauaaegne üks suurim unistus. Ma ei teinud nalja kirjutades eelmises postituses, et mind valdas siia jõudes kodutunne! Tunne, mis toob minu südamesse palju soojust, rahu, tänulikkust ja õnne. Mina tunnen, et kuulun siia! See on see koht, kus ma tahan ühel päeval olla. Natuke kauem, kui kolm kuud 🙂 ✨ Tunnen ennast siin imehästi! Ma ei oskagi täpselt seda sõnadesse panna, kuid teistsugune, eriline side mul selle paigaga olemas on, on alati olnud! Mulle meeldivad siinsed inimesed, see kliima, loodus, see tunne, mis mul siin olles on! Kõik kokku sobib nii hästi!